esmaspäev, 16. mai 2016

KUMU HITID

Kaasaegne kunst Eesti kunstimuuseumi kogust

KUMU

Galerii on koostatud täies mahus Eesti kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal.
17. veebruaril sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile- kunstikogumisele ja säilitamisele - ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.


Kristiina Hansen ja Johannes Säre 

Sein ilma kunstiteoseta

installatsioon 2012

tegu on väga lihtsa ja arusaadava installatsiooniga mis jäi silma ja mis paneb mõtlema, "mis on kunst?". pilt seinal kutsus kohe vaatama ja saad aru et tegelt ei olegi midagi seal, astudes siis paar sammu tagasi saad aru millega on tegu ja näed seda sama kohta ainult mitte pildis vaid päriselus, mis tekitab kohe hea tunde et said asjale pihta.

Kaido Ole

The Band

Õli, akrüül 2005

Tegu on mitmest jupist koosneva pildiga mis on tõsiselt suur, täpselt öeldes terve sein . kõik maalid on identsed, ja kokkupannes tuleb suur kõlarite hunnik.


KOKKUVÕTE

Tegu oli galeriiga mis oli täis instalatsioone ja arusaamatid pilte. Seda galeriid ma ei soovita kõigile eriti kes on alla 18a vanad, kuna jääte pimedusse ja ei saa aru mis tahetakse sulle öelda läbi nende.

Külm pilk

Hüperrealismi variatsioonid eesti kunstis.

KUMU

Mõiste hüperrealism tähistab ühest küljest 1960. aastate lõpul tekkinud ning mitmel pool maailmas levinud kunstivoolu, mille huvikeskmes oli kaasaegne elukeskkond, selle visuaalsed dominandid ja nende kujutatud maailmataju. Teisalt on hüperrealism eri kunstiliikides alates 1960. aastatest kasutatav tehnika, mis lähtub fotokujutistestm imiteerib ja intensiivistab neid, saavutades n-ö reaalsetest reaalsema efekti.
Mis ühendab kõiki hüperrealiste läbi aegade, siis on see teatav maailma tajumise ja kunsti käsitlemise viis, mis tunnistab meie kogemuste ja eneseväljenduse vahendatust ning toob selle esile.Kunstnikud kasutasid fotot selleks, et saavutada võimalikult loomulikku kujutist, vaid rõhutavad konflikti pildi ja tegelikkuse vahel ning kasutavad ühteaegu ära fotoliku kujutusviisi külgetümbejõudu.

Rein Tammik 

Leningradi maanteel 1972a

õli

Maal on väga realistlik ja arusaadav. pilt oleks nagu tehtud autost. Mees esiplaanil on selle avarii üle elanud ning tõmbab rahustavat suitsu, vaadates otse sulle silma. Tagaplaanil on kergelt suitsev auto ning veel taga pool teine auto mis on kah sodiks sõidetud. Tõenäoliselt pole peale selle vanamehe kedagi ellu jäänud. Pilt tekidab karmi mulje seda vaadates kuigi värvid on heledad ja kollakad mis tekitavad vastupidise tunde.


Jaan Elken 

Tallinn, Kopli kaubajaam 1982a

õli

Pildi üld ilme tundub kiirelt maalitud eriti esiplaan aga vaadates kaugemale selgenevad detailid ja saad aru millist tööd on sellega tehtud. Maal on väga sünge altpoolt ja vasakult aga hele ja helge Tallinna kohal ja paremal pool, nagu oleks pildil kasutatud vingette efekti. Tegu on seisvate rongi vagunitega Kopli Kaubajaamas kus laetakse ümber kaupu ja viiakse edasi.


Vladimir Taiger

Barracuda 1975a

õli

Pilt kus on maalitut auto koos lapsega kes enda käsi soojendab on väga palju öelda. Tagumine taust on ilusa ilmaga, aga esiplaanil tundub somus ja tume, mis küll tekidab sügavuse aga ikkagi ebaloogika minule. Auto on värvitud väga täpselt ja korrektselt, kõik need läiked autol ja ktoomitud osa. poisil on jälle enda hoiakuga ja välimuselt öelda et on väsinud ja ütleb " isa sõidame juba edasi, ma tahan koju!"

kokkuvõte

Maalid mis olid galeriis olid väga meeldejäävad enda detailirohkusega ja emotsioonidega mis nad tekitasid. Galerii polnud samas üldse suur ja kõigile vanuselistele vaadatav.



Nõukogude aja Eesti kunst (1940-1991)

KUMU

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga. Nõukogude võimu arusaam kunsti ja kunstnike rollist ühiskonnas oli radikaalselt erinev neist hoiakutest, mis kujundasid sõjaeelse Eesti Vabariigi kunstielu. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kehtis Nõukogude Liidus range stalinistliku sotsrealismi kaanon, mis nõudis kunstilt kommunistliku partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid, kuid ametlikud ettekirjutused nõukogude kultuurielule püsisid kuni 1980. aastateni.
 Vaatamata sellele üsna selgepiirilisele raamistikule leiab nõukogude aja Eesti kunstist väga mitmesuguseid, sageli üksteisest põhimõtteliselt erinevaid suundumusi ja nähtusi. Ei ole olemas üht 20. sajandi teise poole Eesti kunsti arengulugu.

Elmar Kits, Evald Okas

Eesti punakaartlased Lenini ja Stalini juures. 1952a

Õli 

Pilt on ruumi sisevaade kus vasakul esiplaanil on Lenin ja tagapool laua taga Stalin.  Maal on väga detailirohke sõdurite kuued ja mütsid ning realvad ning ka padrunid. Laual kaardid on hästi detailsed ja arusaadavad. Ning on ka kerged emotsioonid Lenini näos ja sõduril istumas vasakul nurgas. Palju kehakeelt on pildil.

Elmar Kits

Noor viiuldaja 1969a

õli

Tegu on kubismi stiilis maaliga. Kui pikalt vaadelt maali tuleb välja vasakul olev viiuldaja enda viiuliga. Ning vasakul istuvad kuulajad ja laud kus peal on söök. maal paneb enda iga sekundiga aina rohkem vaatama kuna haarab kaasa ja tahad teada saada mis pildil toimub ja kust kõik jooned välja tulevad. Peale natukest aega näed ära kõik piirjooned ja saad täieliku arusaama.

Ilmae Malin 

Lenin 1968-1969a

Õli, Kolaaz.

Pilt on kolaaz alt kus näitab võimu Leninil. piltidel on kahurid, sõjavägi ja Nõukogude liidu ime lapsed. Pilt näitab milline võim oli Leninil ehk ta on päikese peal, ning vaatab kõik üle.

 Kokkuvõte

Näitus oli kaasahaarav nii piltide kui rohkese infoga. oli teistsuguseid maale nii ülistavaid ja seoses võimuga. Kõik pidid maalima kui hea on Venemaa, ning seda ka tehti. näitus oli pikkuselt ja muhult piisav et mitte igavaks minna ja lihtsalt magama jääda.

Varamu

Kumu

Eesti kunsti klassika.


Püsiekspositsiooni ruume täidab varasem eesti kunsti klassika 19. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Liikudes ühelt teemalt teisele, anonüümse baltisaksa portretisti teose juurest Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonna kunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid. Mentaliteedimuutusi ja kunstistiilide vaheldumist jälgiv väljapanek koosneb nii eestlaste kollektiivses mälus juurdunud ikoonidest kui ka tänini fondides eksponeerimisjärge oodanud teostest.

  Augustus Matthias Hagen

Tallinna vaade Narva Maanteelt. 1831a

õli

 Tegu on maastikumaaliga. mis on kõrgel tasemel tehnika poolest. Pilt tekitab minus mõnusat ja vaba tunnet. pildil on nii ratsanikud teel ja paremal keskel künka otsas poiss koeraga. maalil on pehmed varjud mis tulevad kunkalt ja ilus taevas nii merekohal kus on heledad toonid, ning ka Tallinna peal kus tulevad pilved pelea kus on lillakat kui hallikat sees.

Carl Timoleon Von Neff

Üllatus 1840a

õli

Virumaal Püssi mõisas prantslannast kkoduõpetaja vallaspojana sündinud Neff tegi karjääri Peterburis. Pälvinud Nikolai 1 soosingu, võttis ta osa lisaku katedraali ikonostaasi loomisest ning saavutas edu salongiportretistina. 
Maalil on mahedad toonid ja ümarad kujud ja jooned. Kleidid on pehmed ja kuub poisil seljas on väga pehmelt maalitud. taga taust on nii udusena tehtud et kõik jääb ees olevate tütarlaste peale. Esimese pilguga ei pruugi isegi täheldada poissi piilumas puu tagant. 

Oskar Kallis

Kalevipoeg laudu kandmas 1914a

Pastell

Tegu on eesti eeposest pärineva mehega "Kalevipoeg". pildil on kujutatud ta laudu kandmas kas siis peipsi kaldal 11 peatükist kalevipojast. näha on maalil et mees on väsinud enda pikast retkest. maal on väga tavaliste värvidega ja hästi kujutatud emotsioonidega.

kokkuvõte

Eesti kunsti klassika läbi aegade. Galeriis oli väga palju pilte ja väga suur, tervelt ühe korruse suurune. Seega paljudel võib hakata käimisest igav aga kui ikka keskenduda näitusele on tõesti areng toimunud läbi aegade. Pilte leidub igale maitsele ja vanusele.




Fotorealism

Kumu

       1960. aastate lõpul otsisid fotorealistid oma isiklikku, iseseisvat kunstilist väljundit, luues realistlikke kujutisi igapäevastest objektidest ja argiolustikust. Fotofraafia pakkus kunstnikele võimaluse dokumenteerida maailma ovjektiivselt ja distantseerida enda ülejäänud kunstiliikumistele omasrest suvjektiivsusest. Fotorealism järgis suunda, mille olid rajanud popkunstnikud, keda eelkõige huvitas argielu, tarbijakultuuri, massimeedia ja reklaamimaailma abjektiivne kujutamine. Peamised motiivid varieerusid auto kaitseraudade lähivaatest mänguautomaatidest ja kõikvõimalikes toonides maiustustest söögikahtade interjööride ja Ameerika linnaelu stseenideni, neoonreklaamides ja urbanistlikest maastikest hiigelsuurte portreedeni. 

       Fotorealistliku maali loomine on töömahukas protsess. Fotod projitseeritakse lõuendile ja välja tuuakse pisimgi detail. Kasutades arvutul hulgal sabloone ja värvipihusteid, maalitakse fotost värvikirev suurendatud reproduktsioon. Realistlikud maalid, mis kujutasid tavalisi argiseid stseene ja üleloomulikus suuruses tarbekaupu, vastandusid traditsioonilistele formaatidele. Need, fotodel põhinevad kujutised, mis kanti lõuendile alusjoonestiku või diapositiiviaparaadi abil, äratasid kohe suurt tähelepanu. 


      Üllatusmoment, mis maal vaataajas tekitab, pole ainus tunnusjoon. Maalid peegeldavad kunstniku visuaalset maailmataju ja ergutavad vaataja kujutlusvõimet. Fotorealismi kunstnike kolme põlvkonna jooksul kasvas see mõju käsikäes fototehnika arenguga samm sammult veelgi.


ESIMENE PÕLVKOND

Loetakse kaheksat olulist kunstnikku, kes tegutsesid peamiselt Ameerika Ühendriikides. Nad alustasid fotorealistlike maalide maalimist üksteisest sõltumata, tehes seda nii ida- kui ka läänerannukul. Kunstnikud kasutasid motiivide jäädvustamiseks analoogkaameraid, ning lävides viis etappi - vaatlemine, abjekti valik, fotografeerimine, kujutava motiivi valik ja maalimine -, andsid lõuendile erinevad teemasid. Maalidel peegeldub selgelt kunstnike Ameerika päritolu, kuna teemavalikuks on pea alati ameerikalik elustiil ja minapilt. 


John Salt

Valge chevy, punane haagis. 1975a 

Akrüül

Ameerika autod on Salti jaoks olnud põhi teema kui ta kolis New Yorki 1960a. See sama pilt on maalitud mahajäetud autost mida ta maantee kõrval nägi. Tegemisel on kasutatud palju šabloone et muuta piirjooned foto moodi. 


See pilt tekidab minus tunde nagu sa vaataksid fotot mitte maali. Kõik tagataustal olevad pildid on nii detailsed ja esiplaanil on kõik ilusti välha toodud. Värvid peavad kõik minuarust paika ja on ka peegeldusi auto esituledel. Tegu on tõesti Ameerikliku pildiga nähes autot ja haagist, mida sa oled filmides ja Ameerika reisidel näinud.


 TEINE PÕLVKOND

Fotorealismi pioneeridele järgnes 1980-1990. aastatel teine kunstnike põlvkond, kes jätkas esimese põlvkonna kunstilise väljendusviisi elluviimist. Liikumine kasvas rahvusvaheliseks ja sellega liitus järjest enam kunstnikke Eoroopast. Fotorealism muutus seeläbi mitmekesisemaks ning välja arenes selgelt eristuv maailmavaade ja teemavalik. Erinevalt oma Ameerika koleegidest eelistasid Eoroopa kunstnikud aga jääda teemade kujutamisel neutraalseks. 
Kasutati samu tehnikaid, kuid muutusid objektide kujutamisciise, tänu oma päritolule teistsugusest kultuuriruumist arendasid nad välja uued vaatenurgad ja viisid liikumise uuele tasemele.

 Jack Mendenhall 

Ookerkollane diivan 1975a

Õli. 

Lähtepunktiks on 1970.aastate Ameerika elustiiliajakirjadest pärit fotod, mis kujutavad tolleaegset moodsat kodu koos sinna kuuluva mööbli, kaardinate ja vaipade, toalillede ja disainiesemete ning muuga.


Pilt on minujaoks väga täpselt maalitud ja väga rohkete detailidega alustades vaibast ja lõpetades lillerega mis on maalil. Värvid on hästi mõnusalt pehmed ja kollakad mis annab hea tunde vaatajale. Pildil pole küll inimesi ega liikumist aga on välismaailmast antud meile varjud ja jooned valgusest mis tuleb läbi akna tuppa.


KOLMAS PÕLVKOND

Kolmanda põlvkonna kunstnikud asusid kasutama digitaaltehnoloogiat. Nende loomingule on omased detailitäpsed kõrgresolutsiooniga kujutised, mis võivad aeg ajalt tekitada kahtluse, kas tegu on tõepoolest autentsete maalidega. 
Eesmärgiks on seatud oma kompoositsooni ja tehniliste arendust kaasamise zanrisse ning mitmekälgsete võimaluste leidmise maalide tõlgendamisel. 
Kuna teemad on endised, kerkibki maalide puhul esile nende enneolematult kõrgel tasemel keerukas ja peen teostus, mis on saavutatud tänu uutele tehnoloogiate tulekule ja mis toob fotorealismi uut põnevust. Kaasates uusi meediaid, on noortel kunstnikel piiramatud võimalused oma tööde loomisel ja filifraanseks lihvimisel.

Clive Head

Pariis, päikesetõus. 202

Õli





Tegu on Pariisist panoraamiga mis näeb tõsiselt ehtne välja. Kaugelt vaadates (3m) tundub nagu foto aga lähedale minnes näed neid detaile pildil mis on tõesti välja maalitud nii lipul ja majadel ning sillal. Maalil on nii ilusalt välja toodud hommikuse päikese tugevad varjud ja sinna juurde pandud veel poiss kes läheb kooli ma eeldan. tegu oli minu lemmik maaliga galeriis.


Kokkuvõte

 Galerii oli minu lemmik galerii mille käisin läbi selle töö valmistamiseks. Kuna ise on suur huvi fotograafia vastu siis need pildid olid tõesti see mis mulle meeldisid ja läksid korda. Sain palju teada miks kujutati Ameeriklike asju piltidel ja kolm põlvkonda.