Fotorealism

Kumu

       1960. aastate lõpul otsisid fotorealistid oma isiklikku, iseseisvat kunstilist väljundit, luues realistlikke kujutisi igapäevastest objektidest ja argiolustikust. Fotofraafia pakkus kunstnikele võimaluse dokumenteerida maailma ovjektiivselt ja distantseerida enda ülejäänud kunstiliikumistele omasrest suvjektiivsusest. Fotorealism järgis suunda, mille olid rajanud popkunstnikud, keda eelkõige huvitas argielu, tarbijakultuuri, massimeedia ja reklaamimaailma abjektiivne kujutamine. Peamised motiivid varieerusid auto kaitseraudade lähivaatest mänguautomaatidest ja kõikvõimalikes toonides maiustustest söögikahtade interjööride ja Ameerika linnaelu stseenideni, neoonreklaamides ja urbanistlikest maastikest hiigelsuurte portreedeni. 

       Fotorealistliku maali loomine on töömahukas protsess. Fotod projitseeritakse lõuendile ja välja tuuakse pisimgi detail. Kasutades arvutul hulgal sabloone ja värvipihusteid, maalitakse fotost värvikirev suurendatud reproduktsioon. Realistlikud maalid, mis kujutasid tavalisi argiseid stseene ja üleloomulikus suuruses tarbekaupu, vastandusid traditsioonilistele formaatidele. Need, fotodel põhinevad kujutised, mis kanti lõuendile alusjoonestiku või diapositiiviaparaadi abil, äratasid kohe suurt tähelepanu. 

      Üllatusmoment, mis maal vaataajas tekitab, pole ainus tunnusjoon. Maalid peegeldavad kunstniku visuaalset maailmataju ja ergutavad vaataja kujutlusvõimet. Fotorealismi kunstnike kolme põlvkonna jooksul kasvas see mõju käsikäes fototehnika arenguga samm sammult veelgi.

ESIMENE PÕLVKOND

Loetakse kaheksat olulist kunstnikku, kes tegutsesid peamiselt Ameerika Ühendriikides. Nad alustasid fotorealistlike maalide maalimist üksteisest sõltumata, tehes seda nii ida- kui ka läänerannukul. Kunstnikud kasutasid motiivide jäädvustamiseks analoogkaameraid, ning lävides viis etappi - vaatlemine, abjekti valik, fotografeerimine, kujutava motiivi valik ja maalimine -, andsid lõuendile erinevad teemasid. Maalidel peegeldub selgelt kunstnike Ameerika päritolu, kuna teemavalikuks on pea alati ameerikalik elustiil ja minapilt. 

John Salt

Valge chevy, punane haagis. 1975a 

Akrüül

Ameerika autod on Salti jaoks olnud põhi teema kui ta kolis New Yorki 1960a. See sama pilt on maalitud mahajäetud autost mida ta maantee kõrval nägi. Tegemisel on kasutatud palju šabloone et muuta piirjooned foto moodi. 

See pilt tekidab minus tunde nagu sa vaataksid fotot mitte maali. Kõik tagataustal olevad pildid on nii detailsed ja esiplaanil on kõik ilusti välha toodud. Värvid peavad kõik minuarust paika ja on ka peegeldusi auto esituledel. Tegu on tõesti Ameerikliku pildiga nähes autot ja haagist, mida sa oled filmides ja Ameerika reisidel näinud.

 TEINE PÕLVKOND

Fotorealismi pioneeridele järgnes 1980-1990. aastatel teine kunstnike põlvkond, kes jätkas esimese põlvkonna kunstilise väljendusviisi elluviimist. Liikumine kasvas rahvusvaheliseks ja sellega liitus järjest enam kunstnikke Eoroopast. Fotorealism muutus seeläbi mitmekesisemaks ning välja arenes selgelt eristuv maailmavaade ja teemavalik. Erinevalt oma Ameerika koleegidest eelistasid Eoroopa kunstnikud aga jääda teemade kujutamisel neutraalseks. 

Kasutati samu tehnikaid, kuid muutusid objektide kujutamisciise, tänu oma päritolule teistsugusest kultuuriruumist arendasid nad välja uued vaatenurgad ja viisid liikumise uuele tasemele.

 Jack Mendenhall 

Ookerkollane diivan 1975a

Õli. 

Lähtepunktiks on 1970.aastate Ameerika elustiiliajakirjadest pärit fotod, mis kujutavad tolleaegset moodsat kodu koos sinna kuuluva mööbli, kaardinate ja vaipade, toalillede ja disainiesemete ning muuga.

Pilt on minujaoks väga täpselt maalitud ja väga rohkete detailidega alustades vaibast ja lõpetades lillerega mis on maalil. Värvid on hästi mõnusalt pehmed ja kollakad mis annab hea tunde vaatajale. Pildil pole küll inimesi ega liikumist aga on välismaailmast antud meile varjud ja jooned valgusest mis tuleb läbi akna tuppa.

KOLMAS PÕLVKOND

Kolmanda põlvkonna kunstnikud asusid kasutama digitaaltehnoloogiat. Nende loomingule on omased detailitäpsed kõrgresolutsiooniga kujutised, mis võivad aeg ajalt tekitada kahtluse, kas tegu on tõepoolest autentsete maalidega. 

Eesmärgiks on seatud oma kompoositsooni ja tehniliste arendust kaasamise zanrisse ning mitmekälgsete võimaluste leidmise maalide tõlgendamisel. 

Kuna teemad on endised, kerkibki maalide puhul esile nende enneolematult kõrgel tasemel keerukas ja peen teostus, mis on saavutatud tänu uutele tehnoloogiate tulekule ja mis toob fotorealismi uut põnevust. Kaasates uusi meediaid, on noortel kunstnikel piiramatud võimalused oma tööde loomisel ja filifraanseks lihvimisel.

Clive Head

Pariis, päikesetõus. 202

Õli

Tegu on Pariisist panoraamiga mis näeb tõsiselt ehtne välja. Kaugelt vaadates (3m) tundub nagu foto aga lähedale minnes näed neid detaile pildil mis on tõesti välja maalitud nii lipul ja majadel ning sillal. Maalil on nii ilusalt välja toodud hommikuse päikese tugevad varjud ja sinna juurde pandud veel poiss kes läheb kooli ma eeldan. tegu oli minu lemmik maaliga galeriis.

Kokkuvõte

 Galerii oli minu lemmik galerii mille käisin läbi selle töö valmistamiseks. Kuna ise on suur huvi fotograafia vastu siis need pildid olid tõesti see mis mulle meeldisid ja läksid korda. Sain palju teada miks kujutati Ameeriklike asju piltidel ja kolm põlvkonda.